OÜ või ettevõtluskonto – kuidas valida?

Kui tahad oma teenust pakkuma hakata või on mõni potentsiaalne klient juba valmis seda sinult sisse ostma, tekib kohe küsimus: millist ettevõtlusviisi valida? Ehk oled kuulnud sellisest lahendusest nagu ettevõtluskonto ja kaalud seda osaühingu asemel? Või vastupidi – sõbrad ütlevad, et tee kohe osaühing, aga see tundub sammu võrra keerulisem. Tõde on lihtne: mõlemad variandid on head – lihtsalt erinevateks otstarveteks.

Ettevõtluskonto – muretum lahendus, kui müüd eraisikule

Ettevõtluskonto sobib sulle siis, kui pakud oma teenuseid eraisikutele: lapsehoid, koristus, eratunnid, käsitöötoodete müük jm. Avad ettevõtluskonto pangas, kliendid maksavad sinna ja pank arvutab ettevõtlustulumaksu automaatselt. Alates 2025. aastast on selle määr 20%, kui aga ületad 40 000 €, tuleb end juba ettevõtjaks (FIE/OÜ) ja ka käibemaksukohustuslaseks registreerida. 

Teoorias võivad ka ettevõtted tasuda sinu ettevõtluskontole, aga praktikas on see kallis lahendus. Põhjus on lihtne: maks võetakse sinu laekumistelt kohe maha ning lisaks peab ka teenust ostnud ettevõte tasuma tulumaksu. Nii muutub sama töö korraga kallimaks mõlemale poolele. Seetõttu kasutatakse ettevõtluskontot peamiselt eraisikutele teenuste müümisel.

Kui palju maksab ettevõtluskonto avamine? See on tavaliselt tasuta (kehtib panga hinnakiri). Praegu saab ettevõtluskonto avada LHV Pangas.

👉 Pane tähele: ettevõtluskonto puhul ei saa kulusid maha arvestada. Kõik, mis kontole laekub, läheb maksustamisele. See tähendab, et näiteks arvuti, telefoni või koolituse ostu ei saa kuidagi tulust maha võtta.

Kui OÜ puhul laekub sulle näiteks 1000 € ja ostad selle eest tööks vajaliku arvuti, siis on see ettevõtte kulu ja maksukohustust ei teki. Aga sama summa eest teenust osutades ettevõtluskonto kaudu arvestatakse sinult automaatselt ettevõtlustulumaks maha – raha jääb kohe vähemaks.

OÜ – paindlik, sest sobib nii firmadele kui ka eraisikutele

Osaühing on Eestis kõige levinum ettevõtlusvorm – juriidilisi isikuid on kokku sadu tuhandeid ja OÜ on neist kaugelt populaarseim.

Osaühing toimib hästi siis, kui sinu kliendid on teised ettevõtted (B2B), kuid sama hästi saad oma teenuseid pakkuda ka eraisikutele. Suur pluss on see, et saad ettevõtte alt kulusid maha arvata – näiteks arvuti, telefoni või koolituse. Ettevõtte makse tuleb tasuda alles siis, kui võtad raha ettevõttest välja, kas palga või dividendidena.

See tähendab vaid natuke rohkem haldamist. Kui käive on väike, piirdub see kord aastas majandusaasta aruande esitamisega. Kui aga ettevõte kasvab, võib vaja minna ka perioodilisi deklaratsioone – aga seda ei maksa alguses karta, sest väike OÜ saab esialgu väga lihtsalt hakkama.

Kui palju maksab OÜ asutamine? Äriregistris OÜ asutamisel on vaja maksta riigilõivu 265 €. Osakapital alates vaid 0.01 € – ja see on alustuseks igati sobiv.

Kuidas otsustada?

• Klientideks on pigem eraisikud ja tegutsed väiksemas mahus? Ava ettevõtluskonto – kõige vähem bürokraatiat.

• Klientideks on ettevõtted, tahad kulusid arvesse võtta ja plaanid oma äri jõudsalt kasvatada? Kindlasti tee OÜ.
  
  

Kokkuvõte

Kui tunned, et ettevõtluskonto ei täida kõiki sinu vajadusi, saad alati hiljem OÜ teha. Ja kui alustasid OÜ-ga, kuid vajad lihtsamat lahendust vähesel määral ka eraisikutele müümiseks, on ettevõtluskonto samuti võimalus. Oma ettevõte avab uksi – ära pelga proovida. Alusta sealt, kust on kõige kergem praegu edasi minna ja võta üks päev korraga.